Toit inimeste heaks, mitte kasumi teenimiseks

Loe lisa: Põllumajandus l Loomade heaolu l Vastupidavus

Kellele: Euroopa Komisjon, ELi liikmesriikide juhid, Euroopa Parlamendi liikmed

Pärast Covid-19 kriisi lõppu ei saa me tagasi tavapärasesse elurütmi naasta. See kriis on päevavalgele toonud praeguse Euroopa toidu- ja põllumajandussüsteemi nõrkuse ja ebastabiilsuse.

Aastate jooksul on suured agroettevõtted saavutanud toidu tootmise, tarnimise ja jagamise monopoli, haarates sellega üha suurema kontrolli meie toidusüsteemi üle.

See on põhjustanud ebaausa konkurentsi, väiksematele põllumajandustootjatele makstakse vähem nende toodangu ja töö eest, kaovad töökohad ja tarbijad maksavad toidu eest rohkem.

Me ei seljata seda kriisi, kui me ei suuda tagada oma toidusüsteemide vastupidavust, astudes järgmiseid samme:

• Väiketalupidajate toetamine, sealhulgas üleminekul agroökoloogiale.
  
• Säästva põllumajanduse ja kohalike toiduainete tarneahelate edendamine.
• Loomade heaolu ja kodanike tervise kaitsmine nakkusi põhjustavate bakterite eest.
• Bioloogilise mitmekesisuse taastamine pestitsiidide laialdase kasutamise piiramise ja mullaerosiooni ärahoidmise kaudu.
• Keskkonnasõbraliku ja tervisliku toidu pakkumine, mis on kasulik inimestele ja põllumajandustootjatele.
  

EL töötab hetkel välja Covid-19 järgset taastamiskava, vaatab läbi oma Euroopa põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja tutvustab oma 'talust toidulauani' strateegiat. Praegu on sobiv hetk muuta meie toidusüsteem keskkonnasäästlikumaks, õiglasemaks ja vastupidavamaks. Vajame säästval tootmisel põhinevat süsteemi, mis loob uusi töökohti ja kaitseb kohalikke põllumajandustootjaid, loomi, kodanike tervist ja meie kliimat.

Praegune Euroopa põllumajandusmudel, mis põhineb jätkusuutmatutel tööstuslikel tootmistavadel, põhjustab looduslike ökosüsteemide hävimist, mürgiste pestitsiidide laialdast kasutamist ja mullaerosiooni, toiduvarude puudujääke liikmesriikides, põllumajandusloomade kannatusi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.

Suurte põllumajanduskorporatsioonide majanduslikud huvid - kes kasumi suurendamiseks tuginevad toodete ülemaailmsele impordile ja ekspordile - on ülimuslikud väiketalupidajate ees. Covid-19 ajal leidsid paljud Euroopa riigid end sõltuvana impordist väljastpoolt ELi, mis on põhjustanud vajalike toiduainete puuduse (1).

Seetõttu tuleneb pandeemia leviku ajal vastupidavuse ja toidu sõltumatuse puudumine kodanike tervise, loomade heaolu, kohalike põlluharijate ja võõrtöötajate väärikuse ning sissetulekute arvelt. Selle tagajärjeks on ülemaailmsete tarneahelate katkemine, finantsturgude kõikumine, tarbimisnõudluse šokid ja negatiivne mõju peamistes toidusektorites.

Euroopa ei saa sellest kriisist jagu, kui ei suudeta tagada toiduga varustatust, toetada väiketalupidajaid, edendada säästvat põllumajandust ja toiduainete tarneahelaid, kaitsta loomade heaolu, taastada bioloogiline mitmekesisus ning pakkuda kõigile tervislikku ja keskkonnasõbralikku toitu.

Mis on toidusuveräänsus (food sovereignty)?

Põllumajandustootjate organisatsioon Via Campesina määratleb toidusuveräänsust kui inimeste õigust tervislikule ja kultuuriliselt sobivale toidule, mis on toodetud ökoloogiliselt mõistlike ja säästvate meetodite abil, ning õigust luua oma toidu- ja põllumajandussüsteem. Põhimõtteliselt annab see demokraatlike õigustega kodanikele õiguse valida, millist toitu süüa, kust see peaks tulema ja kuidas me soovime, et see kasvatatud oleks.

Toidusuveräänsus põhineb kuuel sambal: õigus toidule ja toitumisele, väikesemahulisi toiduainete pakkujaid väärtustav ja toetav riiklik poliitika, lokaalsed toidusüsteemid, kohalik kontroll looduslike toidutootmisressursside üle, traditsioonilised teadmised ja agroökoloogia.

Loe lisa: Põllumajandus l Loomade heaolu l Vastupidavus